Bir múrájat artında bir insan táǵdiri bolsa, múrájatlar analizi tarawlardaǵı sistemalı máselelerdi anıqlaw hám olardı saplastırıw imkaniyatın beredi. Sol kózqarastan Ózbekstan kásiplik awqamları Federaciyasınıń Qaraqalpaqstan Keńesine kelip túsip atırǵan múrájatlar úzliksiz analiz etilip, nızam hújjetlerine sáykes túrde óz sheshimin tappaqta.

Keńeske fizikalıq hám yuridikalıq shaxslardan kelip túsken múrájatlar statistikası analizine muwapıq, usı jıldıń 10 ayı dawamında jámi 583 múrájat kelip túsken. Sonnan jazba múrájatlar 292, awızsha múrájatlar 236, elektron múrájatlar 19, “Isenim telefoni” arqalı 36 nı quraydı.

Bul múrájatlardıń 102 shaǵım, 480 arza, 1 usınıs formasında bolıp, olardıń 219 er adamlar tárepinen, 273 hayal-qızlar tárepinen, 74 yuridikalıq shaxslardan, 17 toparlıq múrájat  kórinisinde berilgen.

Keńeske fizikalıq hám yuridikalıq shaxslardan kelip túsken múrájatlar statistikası analizine tiykar, usı jıldıń 10 ayı dawamında jámi 583 múrájat kelip túsken. Sonnan jazba múrájatlar 292, awızsha múrájatlar 236, elektron múrájatlar 19, “Isenim telefoni” arqalı 36 nı quraydı.

Sonday-aq, usı jıldıń 10 ayı dawamında puqaralardıń jibegen múrájatlar mazmunı boyınsha : huqıqıy qorǵaw 378, sociallıq-ekonomikalıq máplerdi qorǵaw 108, miynet qáwipsizligi 12, kásiplik awqamı shólkemlestiriw-huqıqıy iskerligi 30, salamatlasdırıw 12, materiallıq járdem ajıratıw 30, sociallıq miynet qatnaslarına tiyisli basqa máseleler 3, kásiplik awqamları kepilligine tiyisli bolmaǵan másele 10 múrájattı quraydı.

Múrájatlardı tiyisli mánzilge barıp úyreniw, maǵlıwmatlar toplaw, sud processlerinde kásiplik awqamınan wákil sıpatında qatnasıw nátiyjesinde 191  múrájat qanaatlantırıldı hám 350i boyınsha túsinik berildi.

Úyreniwler nátiyjesinde Keńes tárepinen miynet qatnasıqlarına tiyisli qollanılǵan tásir ilajları nátiyjesinde usı  jıldıń 10 ayı dawamında puqaralardıń mıynet haqı hám miynet qatnasları menen baylanıslı tólemler boyınsha 138 shaxstıń huqıqı tiklenip, olardıń paydasına jámi 2 905 036 301 swm óndirilgen, 138 dana shaxstıń huqıqı tiklengen.

Insanlardıń jasaw tárizi hám keypiyatı tikkeley olardıń bántligi, mıynet haqın waqtında alıwı, bir sóz menen aytqanda, miynet huqıqlarınıń támiyinleniwi menen baylanıslı.

Puqaralar múrájatlarında kóterilgen máselelerdi sistemalı sheshiwge qaratılǵan háreketler “Insan qádiri ushın” principine tiykarlanǵan reformalardıń dawamı boladı.

Ayjamal KARAMATDINOVA

Ózbekstan kásiplik awqamları Federaciyasınıń Qaraqalpaqstan Keńesi referenti